Leida enda kõrvale hea ja hooliv kaaslane on paljude suur soov sõltumata vanusest. Kui on juhtunud nii, et noorena loodud abielu on karidele jooksnud või muul põhjusel üksi jäädud, siis hing ihkab ja ohkab ikka kellegi järgi. Seda enam, kui lapsed suured ja pesast välja lennanud. Siis üksindus on kohati talumatu. Ega peagi tingimata abielu või kooseluni jõudma, piisab kui on keegi kellega välja minna, reisile sõita või muud toredat ette võtta. Ja põhiline – jagada oma rõõme, muresid, päevasündmusi ja salamisi mõelda, see on nüüd kogu eluks.
Kust leiame selle kaaslase-sõbra-partneri? Väljas käies eriti tihti nad ette ei juhtu. Praegusel ajal kohe üldse ei juhtu, sest pole just palju kohti seoses viirusega, kus rahvast vaadata ja ennast näidata saab. Tutvusportaalid - miks ka mitte. Endalgi sellekohane kogemus varnast võtta. Kahjuks või õnneks nii rõõmu kui pettumuse kogemus. Nii et ikka kõik omal nahal ära katsetatud. Paraku seal tutvudes, kui tihti siiski saab aru kohe alguses, kellega tegu? Mis on tema eesmärk tutvuse sobitades ja kuhu see välja viib. Tegelikult ei tea kumbki, aga nagu öeldakse, lootus sureb viimasena.
Muidugi ei pea ma siinkohal silmas tutvusportaalide avarustes olevaid veidrikke, naljategijaid, ühe öö tutvuse otsijaid, nõmetsejaid ja abielurahvast, neid tuleb ikka sekka vahele muudele tutvusesobitajatele. Aga välistame need, eks neilgi ole omad põhjused seal olemiseks. Mitte et ma neid õigustaks või hukka mõistaks, see on nende probleem. Kuid minu vaatevinklis jäägu selliste kuulutuste avaldajad tahaplaanile. Luubi alla võtan hoopis muud teemad, mis on peast ja elust läbi käinud. Nendeks on Narcissused ja Echod *. Nimelt juhtus kätte üks üli õpetlik raamat sel teemal, kus mõtisklusi nartsissismist ja kajast.
Eks igaüks ootab kohtingutelt parimat enda jaoks. Kellel mis prioriteediks on, mis annab õnnetunde. Kelle jaoks on see siiras armastus, hoolivus ja austus. Kelle jaoks aga lihtsalt noor keha. Kui seda ei leia, mida otsid, siis tasub ka teise pilguga vaadata. Et oleks ühised huvid, sarnased jututeemad, vaated ja mõtted. Ideaalvariant on muidugi see, kui on keemia, kohe alguses on tunne, et tahaks käest kinni võta, kaissu pugeda ja sinna jäädagi. On see armastus esimesest silmapilgust või sensuaalne tõmme? Mis iganes see on, aga ülimalt hea on seda tunda. Eriti peale kuude või isegi aastate pikkust otsingut.
Liblikad kõhus, roosad prillid ees, süda väriseb kohtudes nagu tallekesel, see on armumine, mida võib tunda igas vanuses inimene. Selleni võib viia eelnevalt saadetud ilusad sõnumid, sümpaatsed profiilipildid ja muidugi - üksindus. Lõpuks on leitud see keegi, kes näib nii pagana sobilik, täitsa oma inimene, justkui hingesugulane, keda oled juba ammu ammu otsinud. Ja siin ta on, otse suhtlusportaalis – nagu ahjusoe sai! Alateadvusesse on pilt loodud, sõnumite ja tekstide kaudu, kuidaki nagu südamesse oleks teine pugenud kohe. Ahvatlev, kuid tasuks säilitada kainet pead – ja ikka ainult selleks, et mitte haiget saada.
Olen ise hästi emotsionaalne inimene, lisaks täielik romantik, seega tean mida see tähendab, kui armastuselained pea kohal kokku löövad. See äratundmine, minu inimene! See on nii super tunne. Kes meist ei oleks seda kogenud! Ka mina olen seda kogenud ja seetõttu julgen edaspidi endale tunnistada, et jäta need roosad prillid heaga koju riiulile, kui esimestele kohtingutele lähed. Ei saa kindlalt väita, et peabki kõigiga üli ettevaatlik olema, aga ega mu kirjutise eesmärk polegi kõiki ühe malliga mõõta. Juhtumeid on erinevaid, see on ju selge.
Kuid tulles nende kahe tegelase juurde, keda ennist mainisin Narcissus ja Echo, neid on meie hulgas rohkem, kui me arvatagi oskame. Legend Narcissusest, kes armastas ennast üle kõige ja Echo, peegelduv heli, kes kordab kõike järgi. Mainitud raamatus on väga huvitav analüüs neile kui isiksustele üleüldse, Narcissus hüüdis ja Echo vastas, misläbi esimene armus oma enda häälekõlasse, kuid teine oli vaid pelgalt matkija.
Nii see tähendabki, kui üks kaaslane on suhtes domineeriv, ainult temal on õigus, ainult tema jutt on oluline ja tema arvamus esmatähtis. Tundub justkui paneks ta teisele sõnu suhu, mida too ütlema peaks või mõtteid pähe, mida too mõelda võiks. Teisel ei või olla oma arvamust, ega oma vaateid asjadele. Sest ainult Narcissus räägib. Ja Echo vaid kordab mõtteid, on kõigega nõus ja päri, sest ta ei ole ju nii tark, nagu Narcissus! Kuid Echo kiindub, pikemas perspektiivis ta muutub sõltuvaks, sest tema enda häält pole juba ammu kuulda olnud. Kuid eneseimetlejast Narcissus otsustab üks hetk, et talle aitab, ta on liiga hea selleks suhteks, ega ometi keegi julge kahelda, et tema midagi valesti teinud!
Ei või iial teada, kus ja kellega kohtuda võime, armuda ja hiljem kurta. On see Narcissus kes muudab kaaslase Echoks, või Echo, kes ei raatsi enam Narcissusest loobuda.
Hoidkem siis pea selge ja silmad lahti! Ja ärge kartke küsida nõu oma lähedastelt, veel enne kui pea ees uude suhtesse sukeldute. Kõrvaltvaataja pilk on kriitiline kuid õiglane.
· Tekstis mainitud raamat on „Narcissus ja Echo, müüt ja analüüs“, autor Endel Talvik