Ärevust on mingil määral tundnud iga inimene, kuid kui sellest kujuneb pidev ja pikaajaline meeleseisund hakkab see igapäevast elu segama. Pidevas ärevustundes inimene on pinges ja hirmul. Põhjus, millest see algab ja mis vanuses on igaühel erinev. Et jõuda selle tuumani, tuleb aru saada millest on see tingitud ja millises olukorras kõige enam tunda annab. Kõige paremini oskab mõistab ja kaasa rääkida keegi, kes on tundnud sama. Tihtipeale ei oskagi me ise seda ärevusseisundit seletada, sellepärast mõistab vaid kogenu ise.
Ärevushäiretega kaasnevad tihti ka paanikahood. Teatud olukorras, kohas või tegevuses vallandub väga tugev ärevustunne, mis läheb üle paanikahooks. Reaalsustunde kadumine, hirm, erinevad sümptomid nagu näiteks südame pekslemine, higistamine, õhupuudus, värin kätes ja jalgades, üleüldine nõrkus, iiveldus ja pearinglus. Igaühel võib olla see erinev, kuid kokkuvõtvalt sama, hirm teadmatuse ees, mis minuga toimub. Tavaliselt möödub see mõne minutiga. Kuid kui on juba välja kujunenud tugev ärevushäire on raske antud olukorras rahu säilitada.
Läbi oma kogemuse oskan jagada soovitusi, kuidas antud olukordades rahulikuks jääda ja ise ennast aidata. Isiklikult mina ei pea seda haiguseks vaid meeleseisundiks, mida tunnevad tavalisest tundlikumad inimesed. Sellega on võimalik elada täisväärtuslikku elu. Võtta selle juhtimine enda kätesse ning saada jagu hirmust ärevuse ees.